Klassitsismiajastu muusika
Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 1750-1820.
Üldine kunstiline huvi klassitsismi vastu tuli Pompei varemete avastamisega 1748. aastal, mis pani kirjanikud, maalikunstnikud ja skulporid jäljendama Kreeka ja Rooma eeskujusid. Heliloojad olid raskemas olukorras, keegi ei teadnud, kuidas Kreeka või Rooma muusika tegelikult kõlada võis ja seepärast ei olnud võimalik ka seda järgida. Selle asemel püüdsid nad klassitsismi kujutada piinliku vormitäitmise ja ekstravagantsetest liialdustest hoidumisega.
Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündinud uutest vooludest. Ajavahemikku 1720- 1760 võiks pidada üleminekuajaks, eelklassitsismiks, mil tekkisid uued muusikavormid.
Varaklassitsismiks peetakse ajavahemikku 1760-1810. Sümfoonia, mis sel ajal oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Klassikalise stiili kõrgajaks loetakse aastaid 1780-1810.
Kõige tähtsamad heliloojad on 3 Viini klassikut: Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven.
Raskem on määratleda klassitsismiajastu lõppu. Beethoven lähtus peamiselt klassikalistest vormiideaalidest, samas on tema loomingus palju romantikutele tüüpilisi jooni.
Üldine kunstiline huvi klassitsismi vastu tuli Pompei varemete avastamisega 1748. aastal, mis pani kirjanikud, maalikunstnikud ja skulporid jäljendama Kreeka ja Rooma eeskujusid. Heliloojad olid raskemas olukorras, keegi ei teadnud, kuidas Kreeka või Rooma muusika tegelikult kõlada võis ja seepärast ei olnud võimalik ka seda järgida. Selle asemel püüdsid nad klassitsismi kujutada piinliku vormitäitmise ja ekstravagantsetest liialdustest hoidumisega.
Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündinud uutest vooludest. Ajavahemikku 1720- 1760 võiks pidada üleminekuajaks, eelklassitsismiks, mil tekkisid uued muusikavormid.
Varaklassitsismiks peetakse ajavahemikku 1760-1810. Sümfoonia, mis sel ajal oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Klassikalise stiili kõrgajaks loetakse aastaid 1780-1810.
Kõige tähtsamad heliloojad on 3 Viini klassikut: Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven.
Raskem on määratleda klassitsismiajastu lõppu. Beethoven lähtus peamiselt klassikalistest vormiideaalidest, samas on tema loomingus palju romantikutele tüüpilisi jooni.